Free Joomla Template by Discount Justhost
Viimati uuendatud: Pühapäev, 24 August 2014

Meil on kombeks:

 

  • Avada ja lõpetada hooaega peoga. Tavaliselt siis saunapeoga, millest on juttu veidi allpool. Hooaja avamisel pannakse muidugi paika uus peremees-perenaine ja teised funktsionäärid. Vanad annavad üle võimumärgid ja tegutsemisvahendid.

  • Alustada aastat aastavahetuse balliga ehk piduliku peoga. See on selline kena üritus, kuhu tuleme kokku jaanuari esimesel nädalavahetusel. Laual on maitsvad toidud ja ohtralt vahuveini. Hiline jõuluvana toob oma viimased pakid, millede hind seostub aastanumbriga. Vahel on külas meie head sõbrad või abikaasad. Nii tantsu kui lauluga on meie peole hoogu andmas mitmed külalisesinejad. Valame uueks aastaks õnne. Tavaliselt on see üritus balli vormis, kuid on ka erandeid.

  • Pidada meeles lilleõie, sünnipäevalaulu ja õhku viskamisega sünnipäevalapsi. Ja ka naistepäeval, meestepäeval, emadepäeval ja isadepäeval toimub väike õnnitlusrituaal lilleõite või väikeste kingitustega.

  • Peale suuri pidusid Tallinnast koju sõites peatuda poolel teel, et täiendada joogivarusid. Peatus tehakse tavaliselt ühe kindla söögikoha juures. Vahel on tantsukihk veel nii suur, et sunnib bussist välja saades jalgagi keerutama.

  • Korraldada saunapidusid. Neid asju juhtub päris tihti. Jällegi vahel koos sõpradega. Saunapeod sisaldavad endas: nõupidamisi, sööke-jooke, erinevaid etteasteid ja mänge, tantsu ning muidugi korralikku sauna.

  • Käia Pärnumaal Madripäeva pidamas. See on siis Mardipäeva ja Kadripäeva vahele jääv üritus, mille korraldajaks on sõber Kevade. Tavaks on saanud, et üritus on korraldatud stiilipeona nii riietuse kui ka söögi-joogi poolest.

  • Vastuseks Madripäevale pidada vastla-saunapidu. Esimene pool toimub lumel, jääl või vees ja teine loomulikult saunas. Toimuvad vastla või muud mängud. Lastakse liugu, õlut, veini ja vahest saab vastlatoitugi.

  • Reisida. Igal suvel püüame kuskil välisfestivalil ära käia. Eelistame väiksemaid, kuna siis saab rohkem näha ja vastuvõtt on soojem. Aastast 2001 alustasime ka omal käel uue Eestimaa tundma õppimist.

  • Pidada detsembri alguses rühma sünnipäeva. Juubelit muidugi juba suurejoonelisemalt ning koos sõpradega.

  • Peaaegu tavaks on saanud ka tantsijate loovutamine teistele rühmadele. Seda ei saa küll päris pere heitmiseks nimetada. Ent Kaaratsimi tegevusaja jooksul on seda juhtunud ligi kümme korda.

  • Ka esineda. Traditsioonilisemad esinemised toimuvad linna-valla päevade ajal, suurematel linna üritustel, tantsupidudel ja festivalidel (vaata rühma ajalugu).