Free Joomla Template by Discount Justhost
Viimati uuendatud: Neljapäev, 30 Oktoober 2014

Rahvariided

 

Rahvarõivaste all mõeldakse eelkõige möödunud sajandi pidulikke talupojarõivaid ja sellisena näemegi neid rahvuslikel üritustel kantavat. Eesti rahvarõivastel on rohkesti paikkondlikke erinevusi. Põhja-Tartumaa oli suhteliselt vastuvõtlik uuendustele ja moe mõjutustele. Kaaratsimi Torma piduliku naiseriietuse juurde kuulub sinine pikkade varrukatega kampsun, valge särk, mille kaeluse kinnituseks on sõlg ja pikitriibuline seelik. Abielunaise tunnus - tanu on valgest linasest riidest, kaunistuseks laubaservapits. Komplekti kuulub ka valge pilutatud äärega põll ja vöö.

Põhja-Tartumaa mehe riietus koosneb vatist, valgest särgist, potisinist värvi eest nööbitava lakaga põlvpükstest. Kaelas on kaelarätt. Peas kantakse ühtlase silindrikujulise rummuga viltkübarat. Komplekti kuulub ka pikk must punase kaunistusega mulgi kuub (pikk-kuub). Jalas kantakse pastlaid, mis on olnud Lõuna-Eestis ka pidujalanõudeks.

Rõivastuse üks funktsioone oli talurahvarühmade ühtekuuluvuse tähistamine, eristamine kihelkonna või maakonna tasandilt seisuse ja rahvuse tasandini välja. Rahvarõivaste valmistamine ja kandmine tänapäeval tunnistab, et talupojarõivast on saanud rahvussümbol. 

 

 

 

Veel jutte ja pilte Eesti rahvariietest:

Eesti Filateelia
Eesti Panoraamgalerii Ida-Viru rahvariided
Ebe Käsitöö toodete näidised
Viljandi muuseumi aastaraamatu Helme rahvarõivad
Viljandi muuseumi aastaraamatu Tarvastu rahvariided 
Viljandi muuseumi aastaraamatu Paistu rahvarõivad 
Viljandi muuseumi aastaraamatu Viljandimaa rahvarõivad 19. sajandil - Halliste ja Karksi kihelkonnad 
Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts 
TÜ Dekoor näidised

www.000webhost.com